18.04 - PÄEV 3

 

 Tänane päev algas sellega et sisse tuli Toyota Corolla sedaan millele oli sisse sõidetud kõrvalistuja poolsesse esiratasse. Töölised alustasid auto osandamisega et välja vahetada esitiib ning remontida esistange. Esitiival oli ca 3-4 cm sügavune mõlk teravate voltidega ning suur kaares mõlk sest metall andis ka ülevalt poolt järele löögi tagajärjel, samuti olid mõlgiga kinnituskohad ning ukse juures asuval osal liikumisest kaasa tõmmatud mõlk. 

 Kauplesin selle detaili endale päevaseks harjutamiseks kuna see oleks nagunii minema visatud. 

 

Senikaua kuniks autot osandati, vaatlesin teise töökoha juures tagapaneeli vahetust mis jäi eilsest pooleli.

 

Lühidalt tehes: tagapaneel oli üksikute punktidega paika fikseeritud ning valmis keevitamiseks. Veel kontrolliti et luuk sobiks õigesti oma kohale, et kerevahed oleksid paigas ning seejärel paigaldati tagasi ka tagatuli et veenduda ka selle sobivuses ning sobivuses kerejoonte ja vahede osas.

 Luuki keevitamise ajaks ei eemaldatud, ning ei kaetud ka kinni. Eeldan sellest et ka luuk läheb värvimisse sest nurklihvija sädemed ja keevituse sädemed langesid katmata tagaluugile. - proovin jälgida edasi, mis autoga hiljem tehakse. Kuigi see jälgimine osutub juba keeruliseks, autosid tuleb ja läheb niipalju et ei jaksa enam huvi pakkuvatel töödel ajaliselt silma peal hoida. 

 Tehnika on siin kohati huvitav. Tagapaneeli keevitamisel keevitatakse 3-5 täppi korraga ja siis jahutatakse korraks. Tunduvalt vähem kui meie koolis oleme jahutanud. Seejärel kui kuuma tõttu tekib sinna aste, tõmmatakse koht spotteri abil sirgu ja keevitatakse sama tegumoega uuesti. Kui keevitus MIG-iga oli valmis, vaadati uuesti üle kerejooned ning vahe luugi ja tulega. 

 Seejärel toodi kohale punktkeevitus ning kutsuti ka mind punktkeevitusega ukseavast detaili kinnitama. 

 Keevitusseade on GYS toode nagu meil koolis - küll aga teistsugune mudel. Sellel masinal on punktkeevitus ja spotter ühes. Ning keevitusseade mille kätte võtad on väiksem ning ilma toetava trossita. Elektroode hoidvad käpad on pikad vaskpulgad erineva pikkuse ja kujuga. 

Kohalikud lasid kinni ca 10 punkti ja siis puhkasid käsi, mina sain natuke pikemalt hakkama. 

Punktide arvu keegi siin ei loe. Detail keevitati kinni sedasi et iga punkti vahele mahtus kaks sõrme minimaalselt. 

Punktkeevitus pildus väga palju sädemeid ning töölised tunnistasid et nad puhastasid kahe detaili vahelise pinna lohakalt.

Hiljem kui kõik sai keevitatud - käidi nähtavad keevituskohad kereviiliga üle ning sinnapaika see auto jäi. 

 Vahepeal ulatati mulle see kortsus esitiib mida ma remontida soovisin. 

Pool garaaži tuli kohe alguses minu ümber vaatama et mida ja kuidas ma selle detailiga peale hakkan. 

Natuke vaatasin ja mõtlesin, et kuskohast võiks alustada sest esmapilgul mul ei olnud õrna aimugi 😆

 Otsustasin et paar suuremat kohta proovin käsitsi ja haamri varega välja tagasi lükata - õnnestus. Seejärel otsisin väiksemad kohad üles mida oli mõistlik veel haammri vart kasutades välja lükata ning seejärel alustasin plekksepa haamri ja käsialasiga haamerdamist.

 Käsialasi ja haamerdamisega kulus mul aega umbes 3.5h enne kui mõistus ja oskus sai otsa. Tulemus sai üsna viisakas, tegin ka pilti kui sain oma osa valmis:

 Vahepeal käisid erinevad meistrid vaatamas et kuidas mul läheb ning õpetasid ja korrigeerisid minu haamerdamise tehnikat. Samuti suure mõlgi puhul et kuskohast alustada ja millises suunas edasi liikuda. 

 Haamerdamisel mul kippus küünarnukk kaasa liikuma, siis nad ütlesid et ainult randmest ning ütlesid et kui raske on algul harjutada siis toeta küünarnukk vastu keha või lauda ja proovi sedasi. Uute nõuannetega jätkasin tööd ning sain kiita et kohe ära tabasin kuidas ranne peab käima. 

Kas kiitus oli viisakusest või südamest, jääb mõttekohaks - sest töömehed on parajad pullivennad ka 😀

Üks meistritest algul näitas tehnikat, kus ta löögi hetkel natuke nagu silus ka haamri tasapinnaga ning teine meister, kui kasutasin silumiselaadset, näitas et ära silu vaid otse ülevalt alla - aga google translate suhtluses läks see point kaduma et mis vahe nendel on ning et kuna kasutatakse silumist ja kuna otse ülevalt alla löömist. Vahepeal määrati mulle isegi abiline kes hoidis detaili kinni samal ajal kui ma seda töötlesin - kuid minu jaoks oli ta pigem segav faktor sest ma koguaeg pidin detaili pöörama ja vaatama ja siluma.

 Kui olin lõpetanud 3.5h kestnud omapoolse haamerdamise, tuli minu eest vastutav meister kes jätkas veel umbes 15 min. Filmisin ja jälgisin kuidas ta minu teostatut veel viimistles. Proovisin jälgida valguse peegeldusest et kuidas plekk käitub tema haamerdamise mõjul. 

 Vahepeal kamandati abiline uut tehasetiiba maha keerama mis minu kortsus tiiva asemele paigaldati. Minu poolt remonditud tiib läks külge tagasi ning spotteriga alustasime peenhäälestust mida haamriga meister enam korrigeerida ei saanud/tahtnud. umbes 15 minutit spotterit, algul näitas meister ette umbes kümmekond kohta, seejärel lasi mul otsida sügavamaid kohti mida välja tõmmata.

 Kui mina enam käega siludes aru ei saanud kuskohast edasi võiks teha, palusin meistril uuesti näidata, kuskohast veel tõmmata et detail saaks hästi tehtud. Spotteriga tehtud kohad silusime kereviiliga tasaseks ning oligi tänaseks päev läbi. 

Ning valmis sai ka tiib: